2. peatükk

 Ma näen hundikoer Rex-i ja tema kampa. Rex on juba minu vana tuttav kuna oleme naabrid ja käime samas koolis. Igatahes on ta tüütu. Ja siis veel tema kamp, kes on ikka täielikud pinnud p***es. Ma olen üritanud neid vältida, aga nad leiavad mind ise alati üles. Ning täna on nad mind jälle üles leidnud ja mingi vembugagi hakkama saanud. Tahaksin neile hea meelega peksa anda, kuid kahjuks saal pimeneb ning film hakkab. Rex hüppab minu kõrvale ja sätib ennast „mugavalt“ sisse nii, et ta paneb oma jalad minu sülle ning pea eesrea tooli seljatoel.
 Film hakkab. See räägib sellest, kuidas ühed noorukid lähevad öösel kiirteele sõitma, kuid eksivad kõrvalteele ära. Neile helistab üks mees ning räägib neile kuhu minna. Kuid seda meest ei saa usaldada. Poole filmi peal on mul jook otsas ja ilge häda. Otsustan, et ei suuda välja kannatada ja lähen vetsu. Hakkan juba vetsu ust sulgema kui järsku paneb keegi jala vahele. Kuna olen just õudukat vaadanud hakkan ma üle kere värisema. Mul jooksevad peast läbi igasugused kahtlased mõtted ning ma pean endale sosinal ütlema:“Ole normaalne Keidi!“. See keegi oli seda kuulnud ja astub nüüd sisse.

Niisiis, teine osa, jee! Eile ei jõudnud seda üles laadida, aga noh vähemalt on see nüüd olemas:) Võibolla tuleb täna ka kolmas osa, aga seda pean ma veel vaatama. Tupsu Tadaa!